Vihreä liitto

Tämä on Vihreän liiton vanha nettisivusto 2000-2006
Nykyiset sivut: www.vihreat.fi

Etusivu

Yhteystiedot

Kannanotot

Ohjelmat

Toiminta

Jäsenyys

Maailman vihreät

Maailm muutub, sest seda muudetakse

Soome Rohelise Liidu programm
Vastu võetud aastakoosolekul Jüväskülas 26.05.2002

Tõlge: Priit-Kalev Parts

Sisu
Maailm muutub, sest seda muudetakse

Säästev areng teoks
On vaja ökoloogilist struktuurimuutust
Taastuvenergeetika poole
Elamupoliitika (Viihtyisä asuminen)
Looduspärast ja kohalikku toitu
Hea argielu on peamine
Õigus tööle ja toimetulekule

Väärtuspluralism (moniarvoisuus) kui lähtekoht
Kõigi hääl peab kostma
Esindusdemokraatia vajab arendamist
Võrdõiguslikkus läbivaks põhimõtteks
Tegelikkus on mitmekuulturiline

Mõtle üleilmselt, tegutse kohalikult
Migratsiooni põhjustesse on vaja sekkuda
EL kui vastutaja maailmas
Maailma ei tohi müüa majandusele
Sihiks rahu

Maailm muutub, sest seda muudetakse

Rohelise Liidu eesmärk on ökoloogliliselt ja sotsiaalselt säästev/jätkusuutlik [kestävä] maailm. Inimtegevus tuleb kohandada looduse kandevõimele vastavaks. Ühiskond peab põhinema võrdõiguslikkusel, ühisel vastutusel ja erinevuste sallimisel. Vastutus teiste inimeste ja keskkonna eest ulatub üle riigipiiride: sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide lahendamine eeldab demokraatlikku otsustamist kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Ühiskond vajab suhetes keskkonnaga otsustavat muutust. Heaolu säilitamine tulevikus on võimalik ainult siis, kui tootmine ja tarbimine muutuvad ökoloogiliselt tõhusamaks (ekotehokkaammiksi). Säästva ühiskonna ehitamine ei nõua heaolu vähendamist, vaid ökoloogilist struktuurimuutust, kus ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik säästvus käivad käsikäes. Materiaalse kasvu asemel tuleb püüelda kvalitatiivse kasvu, info- ja teenindava majanduse õitsengu ning säästvate ökotõhusate toodete poole. Uuele majandusele on iseloomulik inimliku kapitali, mitte kaupade hulga kasv. Ökoloogilise struktuurimuutuse keskne vahend on maksukoormuse suunamine materiaalsele tarbimisele ja looduse koormamisele.

Sallivus ja võrdõiguslikkus on säästva ühiskonna alustalad. Igal inimesel on vaatamata oma isiklikele omadustele ja taustale õigus saada ära kuulatud ja osaleda omaenese elu puudutavate asjade otsustamises. Otsuste ettevalmistamise ja tegemise avatuses ning vabaduses oma arvamust avaldada on demokraatia tuum. Avatust ja sõnavabadust tuleb arendada aktiivse ühiskondliku osalemise võimaluste pakkumise kaudu. Seda arengut saab toetada ehitades uut kokkukuuluvust/kogukondlikkust (yhteisöllisyyttä) ja kasutades ära sidepidamist hõlbustavaid tehnilisi vahendeid, mis tuleb otsustamisel abiks võtta nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Esindusdemokraatiat tuleb edendada valitud otsustajate ja kodanike vahelise dialoogi tihendamise kaudu. Nõnda lisandub ühiskondlikku keskustellu uusi ideid, vaatenurki ja langetatavad otsused saavad võimalikult tugeva õigustuse (legitimatsiooni – sm k oikeutus). Ökoloogia, õiglus ja demokraatia edendavad teineteist ja neid tuleb arendada rööpselt.

Igale kodanikule tuleb anda võimalus saada mõõdukat sissetulekut ja elada head igapäevaelu oma elukohast sõltumata. Sotsiaal- ja terviseteenuste ning põhihariduse kättesaadavus ning kõrge tase peab olema tagatud kõigis Soome osades. Kui teenistusest ei piisa toimetulekuks, tuleb seda täiendada põhituluga (perustulolla).

Tehnoloogia on muutnud vahemaade ja aja tähendust. Majanduslik tegevus on üleilmastunud demokraatlikust otsustamisest kiiremini. Demokraatlik otsustamine ei ole esialgu suutnud reageerida üleilmastumise põhjustatud probleemidele. Rahvusülese/supernatsionaalse [ylikansallinen] majanduse juhtimiseks on vaja rajada rahvusülene otsustamis- ja õigussüsteem, mille ülesandeks on ühiste mängureeglite loomine kõigi maakera elanike, ettevõtete ja riikide tegevusele. Euroopa Liit peab siin tegutsema algatajana.

Maailmarahu ohustavad tegurid on muutumas. Riikidevaheliste kokkupõrgete asemel on esikohale tõusnud teistsugused konfliktid nagu riikidesisesed vastuolud ja vaidlused loodusvarade pärast. Üleilmne ebavõrdsuse vähendamine, sotsiaalse heaolu arendamine, majanduse stabiliseerimine ja kultuuridevaheline dialoog on siiamaani tõhusaimad rahu tagamise vahendid.

Säästev areng teoks

Ökoloogiliselt säästva arengu keskseid printsiipe on ettevaatlikkuspõhimõte – kahjude vältimine nende tekkepaigas – ning saastaja-maksab-põhimõte. Ühiskonna sotsiaalne säästvus eeldab suure struktuurse töötuse, marginaliseerumise [syrjäytyminen] ja ühiskondlike vahede kasvu probleemi lahendamist. Säästva ühiskonna jaoks tuleb luua eeldusi oma elu üle peremees olemisele [elämänhallinta] ja loodust säästvaile eluviisidele. Majanduslikult säästev areng ei põhine lõputul materiaalsel kasvul ega loodusressursside kulutamisel, vaid tasakaalul loodusega. Säästva majanduse tingimustes on tootmise ja tarbimise kogu elutsükli jooksul ühiskonnale ja keskkonnale põhjustatavad mõjud kontrolli all.

Vajame ökoloogilist struktuurimuutust

Piiramatul materiaalsel kasvul põhinev ühiskond on looduse seisukohast hävitav. Ühiskondlik ja ökoloogiline jätkusuutlikkus eeldab majanduse ökoloogilist struktuurimuutust, loodusliku mitmekesisuse tagamist ja säästvat sotsiaalset arengut [yhdyskuntakehitys]. Nende eesmärkide saavutamiseks on kesksed vahendid kvalitatiivne kasv, ökotõhusus, ettevaatlikkuspõhimõte, majanduslik juhtimine ning ettevõtete ja tarbijate vastutus keskkonna ees. Ökoloogilisus ei tähenda sotsiaalsete ega kultuuriliste vaatenurkade eiramist, vaid need käivad käsikäes. Eesmärgiks on maailm, kus kõik ühiskonnad toimivad säästvalt. Roheline kasv tähendab kvaliteedi, oskuste ja heaolu kasvu. Rahvamajanduse kasvu tuleb mõõta sisemajanduse kogutoodangu kõrval “rohelise SKTga”, mille puhul võetakse arvesse ka keskkonnakapital ja keskkonnakoormuse hind. Paljude tarbijale soodsana paistvate toodete eest makstakse liiga kõrget hinda inimeste ja loomade kannatuse ning keskkonna hävingu näol.

Tulevikus vajatakse ökotõhusat majandust, mis säästab loodusvarasid ja tugevdab teenindust. Tehnoloogia arenedes on toodete ja teenuste valmistamiseks tarvis murdosa nende valmistamiseks tänapäeval kuluvast toormekogusest. Uuest tehnoloogiast üksi siiski ei piisa, on vaja ka ühiskondlikku juhtimist, vastutustundlikku ettevõtlust ja muutusi tarbimisharjumustes. Ökotõhususest võidavad kõik. Keskkonnaga arvestavate toodete kasvav turg viib uute leiutisteni, tööhõive paranemiseni ning uutmoodi äritegevuse võimalusteni.
Keskkonna kahjustamine tuleb teha majanduslikult ebaotstarbekaks, arendades keskkonnamaksude, normatiivide ja tõsiseltvõetavate saastetrahvide kasutamist. Tuleb sõlmida ka vabatahtlikke lepinguid, mis motiveerivad ettevõtteid omaalgatuslikult keskkonda kaitsma.

Jäätmete tootmine tuleb teha majanduslikult võimalikult ebaotstarbekaks, taaskasutus võimalikult odavaks ja kättesaadavaks. Jäätmete koguse vähendamiseks on vaja peale maksude, normatiivide ja lepingute ka nõustamist tarbijaile ja ettevõtteile selle kohta, kuidas materjale asendada ja nende kasutust vähendada. Kõik pakendid, mida ei saa taaskasutada või asendada, tuleb maksustada.
Soome vastutab oma kodumaise looduse säilimise eest. Koos looduskaitsjate ning maaomanikega tuleb otsida vahendeid loodusvarade säästvamaks kasutamiseks ja maakohtade [maaseutu] elujõu säilitamiseks. Maaomanike vastutust saab toetada muuhulgas sõlmides nendega lepinguid hoiumetsade asutamise kohta majandusmetsades ning stimuleerides majanduslikult ökoloogilisemaid metsahooldusviise. Lõuna-Soomes on peale looduskaitsealade [säilitamise] vajalik majandusmetsade taastamine ning täiendavad ressursid keskkonnatoetusteks ja loodushoiuks.

Läänemere ja muu veestiku kaitseks ja hea ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks tuleb rangemaks muuta hajaasustusalade heitveekäitlusnõudeid, parandada valmidust naftareostuse tõrjeks, kohandada põllumajandustoetusi ümber keskkonnatoetusteks, parandada toetuste keskkonnamõju [ympäristöohjaavuus] ning parandada naaberalade veestikukaitsekoostööd ja vähendada liikluse keskkonnakoormust.

Kuigi kõige mürgisemate kemikaalide kahjustusi on vähendatud, on kemikaliseerumine endiselt tõsine probleem nii inimeste kui keskkonna jaoks. Märkimisväärset osa kasutatavate kemikaalide mõjudest tuntakse siiamaani halvasti. Ettevaatlikkuspõhimõtet järgides tuleb piirata nende kemikaalide kasutust, mida kahtlustatakse kahjulikus mõjus.

Rahvusvahelises keskkonnapoliitikas, eriti Euroopa Liidu tegevuses, peab Soome tegutsema innovatiivselt ja aktiivselt. Rahvusvaheliste lepingute süsteemi tuleb sihiteadlikult arendada nii, et keskkonnakaitse eesmärgid oleksid kõigile samasugused. Ainult sel kombel on võimalik takistada toodangu siirdumist riikidesse, mis meelitavad ettevõtteid oma arenematute keskkonna- ja töökaitseseaduste tõttu. Piisavalt mõjuka valitsustevahelise keskkonnaorganisatsiooni asutamine lisaks keskkonnaküsimustele kaalu rahvusvaheliste lepingute süsteemis. Rahvusvaheline keskkonnakaitse edendab ka (rahvusvahelist) turvalisust – keskkonna seisundi halvenemisest on põhjustatud märkimisväärne osa pagulasprobleemidest.

Taastuvenergeetika poole

Roheline energiapoliitika põhineb energia kokkuhoiul ja taastuvate energiaallikate kasutuse soodustamisel. Uusi, loodust säästvaid energiatootmisviise, energiasäästlikku tehnoloogiat ja tootmise üldist ökotõhusust edendavat uurimistööd ning tehnoloogia arendamist tuleb toetada riigieelarvest. Tuumaenergia kõigi oma riskidega kuulub lõppenud sajandisse ning sellest tuleb aste-astmelt loobuda. Maagaasi võib üleminekuaja lahendusena kasutada, et oleks võimalik loobuda veel saastavamatest ja ohtlikumatest energiavormidest.

Kliimamuutus on tänapäeva suurimaid väljakutseid, mida Kioto kokkulepe lõplikult ei lahendanud. Kasvuhoonegaaside emiteerimist tuleb 2002. aasta tasemelt 2050. aastaks vähendada 60%: isegi see ei peata kliimamuutust, vaid [ainult] aeglustab seda. Kliimamuutuse leevendamiseks on vaja sihiteadlikult ümber orienteeruda uut moodi energiamajandusele, mis põhineb taastuval energial ja energiasäästlikul tehnikal. Ka liiklus- ja ühiskonnaplaneerimine (yhdyskuntasuunnittelu) avaldab kliimale mõju. Euroopa Liit peab arendama energia- ja süsihappegaasimakse ning koostööd energia- ja kliimaprojektide vallas nii naaberalade kui arengumaadega. Ka saastekvootide võimalusi kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks tuleb kaaluda. Kioto-järgsed eesmärgid emissiooni ohjamisel peavad 20–30 aasta jooksul viima võrdse emissiooni tasemeni ehk selleni, et kõigil maailma elanikel on sama väike õigus kasvuhoonegaase toota.

Elamupoliitika (Viihtyisä asuminen)

Sotsiaalne ja ökoloogiline säästvus teostuvad konkreetses kohalikus elukeskkonnas. Kvaliteetsed korteritigimused ning mõnus, takistusteta [esteetön], turvaline ja tervislik elukeskkond on heaolu põhieeldusi. Erinevate elanikerühmade vajadusi tuleb arvestada muuhulgas osaleva planeerimise ja mitmesuguste sotsiaalsete mõjude hindamise abil. Linnade virgestus- ja rohelised alad kujutavad endast olulisi kokkusaamis- ja puhkekohti. Uusehituses tuleb kasutada tervislikke ning taaskasutatavaid materjale ning ka muus osas rakendada ökoloogilisi põhimõtteid nagu näiteks ökotõhusust. Peale selle tuleb korraldada majapidamisjäätmete komposteerimine. Ehitada ja kapitaalremontida tuleb vastupidavalt ja kogu eluajaks sobivalt.

Ökoloogiline planeerimine eelistab tihedat, kuid samas õdusat asustust, kus ühis- ja kergtransport ning sotsiaalstruktuurid (kunnallistekniikka) toimivad tõhusalt. Terve ühiskonnaplaneerimise abil luuakse elukeskkonna kvaliteeti, kohalikke teenuseid ning piisavalt ulatuslikke rohevööndeid.

Maakasutuse ja liikluspoliitika mõistliku kokkusobitamise abil saab inimeste ja kaupade liikumisvajadust tunduvalt vähendada. Hind ja hõlpsus suunavad inimeste valikuid rohkem kui poliitilised vaated. Seepärast peab näiteks rongi kasutamine olema hõlpus ja odav, lendamine kallis. Paindlik ühistranspordivõrk peab nii kohalikul kui üleriigilisel tasemel ulatuma kõikjale. Teed, infokanalid ja teenused peavad nii hästi toimima, et elada oleks võimalik ka hajaasustusaladel.

Mitte ainult loodus-, vaid ka ehitatud keskkond on osa meie pärandist. Ajalugu ei saa uuesti ehitada. Ehitiste ja pärandmaastike kaitse tähendab ühtlasi säästvat regionaal-, linnaplaneerimis- ja majanduspoliitikat. Ühiskonna majanduslikku toetust kultuuripärandi säilitamiseks tuleb mitmekordistada. Ehitiste kaitses tuleb näha peale üksikobjektide ka paikkondlike tervikute ning maastike väärtust.

Looduspärast ja kohalikku toitu (Luomua ja lähiruokaa)

Toit ei ole nagu mistahes teine tarbekaup, vaid elu põhieeldus. Igaühel on õigus toidule ja teadmisele, kust see pärineb. Toidu jaotamisel tuleb eelistada kohalikke väikekauplusi [lähikauppa] ja otseturustust suurtele ostukeskustele. Ka linnas saab eraauto kasutust vähendada, arendades erinevaid igapäevaste toodete otse tarbijale toimetamise viise.

Põllumajanduspoliitikas tuleb stimuleerida praegusest eetilisemat ja ökoloogilisemat tootmist. Looduspärast tootmist tuleb järjekindlalt soodustada ja arendada. Miinimumeesmärgiks on, et 2010. aastaks moodustaks Soome tarbimisest 20% looduspäraselt toodetud toit. Kohalikku toitu tuleb soodustada selle hea ökobilansi tõttu, see on oluline ka regionaalpoliitiliselt. Põllumajandustoetused peavad püsima tasemel, mis võimaldab soome perepõhisel põllumajandusel püsida.

Rahvusvahelisel tasemel peab olema esmane eesmärk kõigile piisava ja turvalise toiduvarustuse tagamine. Põllumajanduskaubanduse vallas peavad arenenumad maad avama oma turu vaeste maade tooteile ning samas lubama viimastel kaitsta oma väikestel üksustel põhineva tootmise arengut. Tööstusmaade põllumajandustoetused ei tohi nõrgendada arengumaade toidutootmist ega selle seisundit turul. Soome peab oma arengumaapoliitikas tegutsema ebaõiglaste maaomandisuhete õgvendamise nimel.

Loomakaitsenõudeid tuleb arendada loomade heaolu parandamise suunas. Olukorda saab märgatavalt parandada peale looduspärase tootmise toetamise ka tavapõllumajanduse loomakaitsenõuete rangemaks muutmise kaudu. Tapaloomade transportimisel peab olema ajaline piir ning elavate tapaloomade rahvusvahelist transporti tuleb püüda vältida kogu ELs. Loomadel on õigus liigiomasele käitumisele. Näiteks tänapäevane karusloomakasvatus on eetiliselt vastuvõetamatu tootmisviis ja sellest tuleb üleminekuperioodi järel loobuda. Eetiliselt sünnis loomakasvatus on tulevikus Soome maapiirkondade jaoks edu tegur. Loomade heaolul on ka teisi laialdasi mõjusid. Karjatamise ulatuslik vähenemise tõttu on sajad olemuslikult Soome ajaloolisse pärandmaastikku kuuluvad liigid hävimisohus.

Õigus puhtale toidule ja veele kuulub kõigile. Majanduslikku kasu ei tohi seada inimeste põhivajadustest ja loodusest tähtsamale kohale. Tervise ja keskkonnaga ei tohi riskida, nii biotehnikas kui muus tootmises tuleb lähtuda ettevaatlikkuspõhimõttest. Geenitehnoloogia teadus- ja tootearendus tuleb muuta läbipaistvaks ja tarbijaile avatuks. Loomade ja taimede geenimanipulatsiooni põhitootmises tuleb vältida. Kiiresti tuleb arendada geenitehnoloogia rahvusvahelist regulatsiooni.

Hea argielu on peamine

Toimiv ühiskond põhineb avaliku võimu, üksikisikute, perede ja erinevate kogukondade jagatud vastutusel. Hästitöötavad sotsiaalsed võrgustikud – näiteks naabruskond, suguvõsa ja sõpruskond – toetavad üksikisikute ja perekondade toimimist ja vähendavad sotsiaalseid riske. Avaliku võimu ülesandeks on tagada sissetulekute õiglane jaotumine ja vajalikud heaoluteenused.
Poliitiliste otsuste sotsiaalseid tagajärgi tuleb ette hinnata. Põhiteenuste puhul on oluline toetada teenuse kasutaja valikuvabadust ning lähi- ja kasutajademokraatiat. Hea elu eeldusi tuleb pakkuda kõigile kodanikele nende omast lähtekohast sõltuvalt.

Riskigrupi lapsi tuleb aidata aegsasti. Toimivate avalike teenuste abil saab probleeme tõhusalt ennetada, kui laste ja perede probleemid selgitatakse välja ja neisse sekkutakse võimalikult vara. Perekeskne lähenemine teenuste pakkumisel on inimlikult ja majanduslikult kõige tõhusam. Perede toetamine kujutab endast sotsiaalse kapitali mõistlikku paigutamist ja on oluline sotsiaalse võrdõiguslikkuse seisukohast. Perepoliitilisi privileege tuleb parandada.

Lasteaiateenuseid tuleb arendada mitmekülgsust ja vanemate valikuvabadust toetavas suunas. Lapse huvid peavad alati olema esmased. Lastega perede positsiooni tuleb parandada, hõlbustades töö ja pereelu kokkusobitamist ja vanemlike kohustuste jagamist. Väikestel koolilastel peab olema õigus veeta pärastlõunat turvaliselt täiskasvanu järelevalve all. Perekonnal peab olema majanduslikult võimalik valida väikeste laste ja teiste hoolealuste omaste koduse hoidmise kasuks. Lähisugulastest hooldajate positsiooni tuleb parandada tõstes vastavat hüvitust ja lisades õigust vabadele päevadele. Peale selle tuleb stimuleerida kogukondade omaalgatuslike hooldusmudelite arendamist ja katsetamist.

Tervise edendamisel tuleb rõhk asetada profülaktikale. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalsete tervislike vahede vähendamisele. Tervislik keskkond kujutab endast kõige tõhusamat profülaktilist tervishoiupoliitikat. Tuleb rõhutada tervisespordi olulisust igas vanuses inimeste elus ning tervisesporti toetada. Terviseteenused peavad olema majanduslikult otstarbekad elukohast ja jõukusest sõltumata. Patsientide endi osakaalu tervishoiukuludes ei tohi lisada. Terviseteenuste korraldamises tuleb stimuleerida paikkondlikke katsetusi ja eelarvamusvabadust. Tervishoiu üldisi vorme ja viise tuleb arendada ja lisada valikuvõimalusi. Kõiki raviviise tuleb hinnata kriitiliselt ja ühiskonna rahastust suunata tulemusrikastele ja usaldusväärsetele raviviisidele. Ühiskonna toetus peab põhinema alternatiivravi teaduslikul uurimisel. Vaimuhaigete vabahoolduseks tuleb eraldada täiendavaid ressursse, et kinnise hoolduse asemel võiksid inimesed kujundada oma argipäeva raviteenuste toel, kuid siiski iseseisvalt. Vaimuhaiguste all kannatavail patsientidel ja invaliididel on õigus eluasemele ja vajalikele individuaalsetele abi- ja tugiteenustele. Nende võimalusi elada täisväärsete ühiskonnaliikmetena oma õiguste ning kohustustega tuleb pidevalt arendada. Profülaktilisse vaimse tervise hoidu tuleb suunata praegusest enam ressursse ja probleemide põhjuste uurimist tuleb tõhustada.

Igaühel on õigus vägivallatule keskkonnale. Vägivaldsusele, sealhulgas peidetud vägivaldsusele, tuleb vastu astuda.

Eakatel inimestel peab olema õigus elada elukohast sõltumata omaenese kodus vastavate toetavate meetmete abil. Teenuseid korraldades tuleb austada vana inimese väärikust ja tahet. Vananevale rahvastikule tuleb ühtlasi tagada võrdne õigus kasutada kõiki avalikke teenuseid tehnikavaldamisoskusest olenemata.

Avaliku sektori maksudest ülalpeetav põhikooliharidus on tähtsaim kodanike võrdõiguslikkuse eeldus. Hariduspoliitika eesmärgiks on teha kõigile kättesaadavaks head ja võrdsed õpivõimalused. Põhikoolis tehtud valikud ei tohi piirata õpilase tulevikuvõimalusi. Põhikoolis tuleb lastele tagada rahulik õpi- ja turvaline kasvukeskkond. Õppemeetodeid tuleb edasi arendada uuriva, rakendava ja mõtlemisoskust arendava õppimise suunas. Laste kooliteekond ei tohi olla liiga pikk. Pärastlõunast tegevust tuleb arendada õhtuseid harrastusi korvava vabaaja tegevuse suunas. Oskus- ja teadmisained peavad põhikoolis olema esindatud tasakaalustatult. Soome koolisüsteem peab toetama selle maa ametlikke keeli ning muid emakeeli kõnelevate õpilaste puhul soome või rootsi keele ja õpilase enese emakeele õpinguid. Kooliharidus on teenus, mitte turukaup. Koolilastele tuleb tagada laste vajadustest lähtuvad tugi- ja eriteenused. Avar üldharidus on soomlaseks olemise [suomalaisen osaamisen] alus. Rohelised hindavad üldharidusel põhinevat kutsemeisterlikkust. Põhiharidus peab panema põhja eluaegsele õppimisele, mida toetavad täiendkoolitus, täiskasvanukoolitus ja mitmekülgne vaba haridustegevus. Keskkonna- ja sallivuskasvatus, mahuka infovooga toimetulemise võtted, suhtlemis- ja eluga toimetuleku oskuste arendamine peavad saama igasuguse kasvatuse osaks. Kooli tuleb arendada ka kui õpetajate ja teiste koolitöötajate töökeskkonda.

Et tagada piisavat hulka oskustöötajaid, tuleb parandada kutsehariduse ligitõmbavust ja väärtustatust. Iseäranis oluline on tagada tasuta teine ja kõrgkooliastme (korkea-aste) lõpetamiseni viiv haridus ja selle kõrge tase kõikjal Soomes. Kahe kõrgkooli süsteemist tuleb arendada toimiv tervik, pidades meeles erinevusi kõrgkoolide eesmärkides. Omaette õpilaselamupoliitika võimaldab võrdset hariduse hankimist ühest ja teisest kohast. Õpilaste võrdõiguslikkuse pärast on oluline, et päevane õppimine oleks võimalik ilma laenu võtmata. Ka õpilastel peab olema õigus toimetulekukindlusele.

Heaoluteenused ja õigus turvalisele argipäevale kuuluvad kõigile. Eluasemetusega tuleb tegeleda mitme kutseala koostöös. Tasakaalustatud ühiskonnaplaneerimise abil hoitakse ära elurajoonide ebavõrdsustumine. Piisav avalik elamuehitus ja järjekindel maakasutuse planeerimine hoiavad ära eluasemehindade väljumise kontrolli alt. Inimestele, kes vajavad eluaset, peavad olema kättesaadavad mõõdukate hindadega üüri-, asustusõigusega ja kinniseluasemed. Vaja on erinevaid eluasemevorme, sest killustunud osatöökohtade [pätkätyö] maailmas ei ole kõigil võimalik siduda end kinnisvaraga. Kinnisvarapinnal elamisega seotud riske tuleb vähendada. Eluasemepoliitika peab hakkama toetama erinevaid kollektiivelamisvorme (yhteisöasumismuoto) ja eluasemetoetused peavad tuginema tõelistel eluasemekulutustel. Eluasemetoetussüsteemid peavad muutuma üheks terviklikuks toetussüsteemiks. Krediidiseis ei tohi olla eluaseme hankimise ainus ja lõplik takistus. Kõrge võlakoormusega inimeste olukorda tuleb leevendada.

Sõltuvusprobleemidest vabanemist toetatakse elukohast sõltumata, tagades sotsiaaltööks ja sõltuvusraviks piisavad ressursid ja arendades varase sekkumise meetmeid. Narkopoliitika rõhk peab olema ennetusel ja tõhusal, indiviidi austaval ning mitmekülgses hooldel. Võõrutus-, asendus- ja ülalpidamisteenuseid [vieroitus-, korvaus- ja ylläpitohoidot] tuleb lisada ja ravilemineku künnist alandada. Prostituutide olukorda tuleb parandada sotsiaalteenustega, regulatsiooni ning järelevalvega. Prostitutsiooni majanduslikesse ja sotsiaalsetesse põhjustesse tuleb sekkuda ja sellega kaasnevale inimkaubandusele vastu astuda.
Ravimite rahvusvahelist patendiõigust tuleb muuta nii, et ka vaestele oleks ravimid kättesaadavad. Rahvusvaheliseks eesmärgiks on kõikide kirjaoskus. Rahvusvaheline üldsus peab toetama iseäranis tütarlaste ja vähemusrühmade haridust. Naiste haridustaseme tõstmine ja seksuaaltervise edendamine on hea viis pidurdada rahvastiku juurdekasvu.

Õigus tööle ja toimetulekule

Praegune sotsiaalkindlustussüsteem ei ole suutnud lahendada ajutiselt ja osalise tööajaga töötavate inimeste toimetulekuprobleeme. Sotsiaalkindlustussüsteem vajab põhjalikku remonti, mis vähendaks struktuurset töötust ja kõrvaldaks stimulatsioonilõksud [kannustinloukut]. Sotsiaalne turvavõrgustik peab olema aukudeta ehk teisisõnu igaühel on õigus toimetulekule. Kõigile kodanikele makstav põhisissetulek [perustulo] töötab nii turvavõrgustikuna kui trampliinina, mis aitab pingutustes iseseisva toimetuleku nimel. Põhisissetuleku all peetakse silmas igaühele makstavat igakuist rahasummat, mis on isiklikest tuludest sõltumatu. Samas algaks maksustamine siiski juba väikestestki teenistussissetulekutest alates, nii et põhisissetulek kaob normaalset palka saavatel kodanikel ära. Põhisissetulekusüsteemi puhul jääb igast teenitud lisaeurost midagi alati kätte. See vähendab sotsiaaltoetuste administratiivset jäikust, toetuste saajate allutamist kontrollimistele ja kõrvaldaks passiivseks tegevad stimulatsioonilõksud. Põhisissetulekuga rööpselt on vaja individuaalset sotsiaaltööd ja eriolukordi arvestavat sotsiaaltoetussüsteemi. Peale selle on vaja eelarvamusteta arendada mudeleid, mille puhul põhisissetulekutele lisaks stimuleeritakse näiteks tööd kolmandas sektoris ja õppimist. Kõigile kodanikele mastav põhisissetulek on tööhõive seisukohast äärmiselt tähtis ja vähendab varimajanduse osakaalu. Isiklik majanduslik turvalisus jällegi stimuleerib ettevõtlikkust. Vaesus ei stimuleeri, vaid masendab ja marginaliseerib. Kui inimesel on hea olla, jaksab ta ka oma keskkonnast hoolida.

Enne põhisissetuleku kasutuselevõttu võib paikkonniti katsetada töötururegulatsioonide paindlikumaks muutmist seal, kus töökohti tegelikult ei ole ja tööturutoetused kohalikku majandust toetada ei saa.

Tööhõivet toetab samuti roheline maksu-uuendus, mida võib teostada nii Soome kui Euroopa Liidu tasemel. Rohelise maksu-uuenduse puhul siirdub maksustamise raskuskese töö maksustamiselt keskkonna- ja kapitalimaksudele. Kuigi 1990ndail on astutud olulisi samme maksu-uuenduse suunas, on maksustamise struktuur endiselt tasakaalust väljas. Tööga hõivamist (työllistyminen) avatud tööturul tuleb hõlbustada. Takistuseks on väikesepalgalise töö kõrge koguhind, mis moodustub, kui töötaja saadavale palgale lisatakse maksud, sotsiaalkindlustus ja lisaväärtusmaks [arvonlisävero]. Tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakse tuleb astmestada nii, et see soodustaks tööhõivet. Maksustamises tuleb püüelda euroopaliku praktika poole, kus dividende ja töötulusid maksustatakse samavõrra. Maksustamine peab siiski jääma progressiivseks, et säiliks maksustamise sissetulekuerinevusi tasandav mõju.

Tööhõivet saab parandada nii roheliste maksu-uuenduste ja põhisissetulekusüsteemi abil kui ka töö jagamise teel. Tööd võib jagada mitmeti, näiteks nädalast tööaega lühendades või pühadepuhkust lisades [sapattivapailla]. Jagamise eesmärgiks on üksikisiku töökoormuse mõõdukaks muutmine ja see, et tööd jätkuks kõigile. Eriti tähtis on tagada väikeste laste vanematele võimalus lühendada oma tööaega.

Majanduspoliitika peab edendama tööhõivet lisavat majandust. Keskkonna ja tööhõive väärtused ei ole omavahel vastuolus, vaid käivad käsikäes. Keskkonnatehnoloogia on maailma kiireimini kasvavaid majandusharusid ja selle erinevate valdkondade arendamist tuleb toetada ka Soomes. Keskkonda arvestav tootmine on sageli ka töölistava mõjuga. Algajatele ettevõtjatele tuleb tagada alusturvalisus [perusturva]. Iseäranis väikeste ettevõtete halduskohustused tuleb teha lihtsamaks. Töömahukate teenuste lisaväärtusmaksu tuleb vähendada. Väikeettevõtjate seisundit tuleb toetada näiteks tõstes lisaväärtusmaksukohusluseni (arvonlisäverovelvollisuus) viiva käibe piiri. Puudega inimeste ja teiste tööturul nõrga konkurentsivõimega töötajate teenistussevõtmist tuleb toetada erisoodustustega. Omavalitsuste ja riigi konkurentsipoliitika ei tohi pikas perspektiivis viia avalike monopolide asendumiseni eramonopolidega. Erastamine ja konkurentsile allutamine [kilpailuttaminen] on põhjendatud, kui sellest on kodanikele kasu ka pikas perspektiivis.

Tööseadusandluse uuendamisel tuleb kindlustada töötajate seisund ja töölepingute üldkehtivus [yleissitovuus]. Peale töösuhte kindlusele ja töö nõudlikkusele vastava palga on oluline, et ühiskond stimuleeriks tööandjaid investeerima töötada jaksamisse [työssä jaksaminen]. Hea tööõhkkonna osaks on see, et tööandja vastutab selle eest, et töökohal esinevasse diskrimineerimisse ja seksuaalsesse ahistamisse sekkutakse otsemaid.

Väärtuspluralism (moniarvoisuus) kui lähtekoht

Hea argielu tähendab muhulgas õigust elada oma elu võrdõigusliku kodanikuna sõltumata isiklikest omadustest. Seepärast on demokraatia, väärtuspluralism, mitmekultuurilisus ja sallivus kesksed rohelised väärtused. Inimõiguste ja võrdõiguslikkuse edendamine pole ainult ÜRO, vaid iga kohaliku kogukonna asi. Demokraatia põhimõtted peavad küündima igale otsustamise tasemele. Tõelised hoiakumuutused lähtuvad rohujuuretasandilt.

Kõigi hääl peab kostma

Elame maailmas, kus õigus oma arvamust avaldada on jagunenud väga ebaühtlaselt. “Maa tasaste” [maan hiljaiset] kõrval tuleb kõnelda ka “maailma tasastest” – inimestest, kelle hääl mitmesugustel põhjustel kuuldavale ei pääse. Kodanikeorganisatsioonidest on aastatuhandevahetuseks saanud tohutu jõud ja nende kaudu on avanenud osalemisvõimalus üha suuremale hulgale inimestest. Kodanike organiseerumis- ja väljendusvabadus ning tegutsemiseeldused tuleb tagada kõikjal maailmas. Otsustamise ettevalmistamise ja otsustamise avatusel on keskne roll kodanike ja kodanikeühenduste mõjuvõimaluste avardamisel. Diktatuuridele tuleb avaldada survet viimaks läbi uuendusi, mis tagaksid vabad valimised, demokraatia ja poliitilised põhiõigused. Dialoog on nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil pikas perspektiivis tõhusaim viis edendada rahu ja stabiilsust. On olukordi, kus tuleb aktsepteerida vägivallatut, avatud kodanikuallumatust.

Kasutaja-, töökoha- ja elanikudemokraatia mudeleid arendades tagatakse inimestele võimalus mõjutada iseennast ja oma lähiümbrust mõjutavat otsustamist konkreetselt. Erinevaid demokraatiakatsetusi tuleb toetada sedasi, et kostuks ka laste ja noorte hääl. Rohelised toetavad erinevaid alternatiivseid, ökoloogilisel eluviisil põhinevaid kogukondi ja katsetusi. Eesmärgiks on osalev ja osalistav [osallistuva ja osallistava] demokraatia, kus erinevad kodanikuühiskonna toimijad kujutavad endast tõelist poliitilist jõudu.
Peale demokraatliku riigivormi on demokraatia eelduseks veel üldine kirjaoskus ja sõnavabadus. Soomes tähendab see muuhulgas meediakirjaoskuse arendamist ja võrdseid võimalusi osaleda infoühiskonnas east, soost ja haridustasemest sõltumatult. Ka alternatiivsete meediumide toetamine tugevdab sõnavabadust. Avalikõigusliku [julkinen] massikommunikatsiooni mõte on täiendada turumajanduslikku meediat ja sel peab olema tugev teenusfunktsioon. Ühiskonna ülesannete hulka kuulub ka mitmesuguse informatsiooni pakkumine ja seetõttu näiteks tasuta raamatukogude ülalpidamine. Avalikest ressurssidest toetatavad kultuuriteenused pakuvad inimestele elukvaliteedi seisukohast olulisi elamusi, aga need võivad ka vahendada ühiskondlikku keskustellu selliseid mõtteid ja ideid, mis turust sõltuvas meedias ja kultuuris jääksid varju. Õigus sõltumatule kultuurile on sotsiaalne põhiõigus.

Esindusdemokraatiat on vaja arendada

Demokraatiat on vaja tugevdada, luues kodanikele uusi osalemise ja poliitika teostamise võimalusi, mille kaudu saab otseselt mõjutada nii oma kogukonna kui maailma asju. Sellised võimalused on muuhulgas elu- ja töökohtades paiknevad omavalitsusorganid, rahvusvaheliste organisatsioonide kohalikud haruühendused, linnaosaorganisatsioonid, tarbijate ühendused ja parteide osakonnad. Teiselt poolt tuleb tugevdada parlamentarismi. Esindusdemokraatiat tuleb Soomes täiendada rahvahääletuste ja kodanike algatusõigusega. Uusi demokraatia vahendeid otsides on arukas eelarvamusteta rakendada infotehnikat [tietotekniikka]. Põhjapanev demokraatia eeldus on kodanike õigus informatsioonile. Haldustegevuse avatust, läbipaistvust ja dokumentide avalikustatust tuleb arendada kõigis poliitika valdkondades. Infotehnikat tuleb kasutada kõikvõimalikul moel, et kodanike osaluse ja teabe hankimise võimalused paraneksid.

Tuleb parandada valimissüsteemi poliitilist suhtelisust. Ebamõõdukalt kõrgeist ringkonnakünnistest tuleb vabaneda. Valimisviisi saab teha suhtelisemaks ja kodanike seisukohast huvitavamaks valimisviisiga, kus valija võib oma hääle üle kanda teisele kandidaadile, kuivõrd esmaeelistus ei kogu piisavalt toetust.

Inimene hääletab ka rahaga. Seepärast on ausa turukorralduse seisukohast oluline, et inimene teaks, mida ostab. Peab olema võimalik saada teavet selle kohta, mil määral toote valmistamine on koormanud keskkonda ja millistes töötingimustes need on valmistatud.

Kodanikel on õigus teabele oma esindajate seostest. Korruptsiooni väljajuurimine, raha võimu nähtavaks tegemine ja heade haldusviiside edendamine on globaalsed ülesanded. Valimiste ja parteide rahastus tuleb avalikustada ja organisatsioonide töösse suunatud avalike ressursside jaotamise põhimõtted ei tohi karta valgust. Kõrgete ametikohtade puhul tuleb toetada tähtajalisi lepinguid ja ametipidajate vahetumist.

Otsustamine peab seisma kodanikele nii lähedal kui vähegi võimalik. Maakondlikule ja kohalikule tasandile [alue- ja paikallistasolle] tuleb anda võimu ja vastutust ning omavalitsuste ja riigi suhetes tuleb arendada demokraatlikke otsustusmeetodeid. Haldusreformidega tuleb püüelda selle poole, et maakonnavolikogud valitaks otseste valimiste teel näiteks samaaegselt kohalike omavalitsustega. Avalikud dokumendid tuleb avaldada internetis. Dokumentides ja seadustes tuleb kasutada arusaadavat keelt – sellist keelt, millest igaüks aru saab. Tuleb tagada sõnavabaduse säilimine internetis.

Võrdsus läbivaks põhimõtteks

Demokraatia juurde kuulub võime austada erinevaid viise oma elu korraldada. Võrdsus [tasaarvo] ei tähenda nivelleerimist [tasapäisyys]. On mitmeid samaväärseid viise olla naine, mees, inimene. Seksuaalne võrdsus, sugupoolte vaheline võrdsus ja puuetega inimeste õigused on roheliste jaoks tähtsad asjad. Kuigi mitmel tasandil on Soomes võrdsus edenenud, on endiselt arvukalt puudujääke, mis takistavad võrdsuse ja inimõiguste teostumist.

Võrdsuspõhimõte peab olema läbiv igasuguse otsustamise juures. Sotsiaalsete mõjude hindamise osana tuleb arendada poliitiliste otsuste soomõjude hindamist. Kõikide oluliste seaduste tervikuuenduste juures tuleb arvestada soomõjude tahku. Perevägivald on Soomes oluline probleem. Selle kõrvaldamise poole tuleb püüelda kõigi vahenditega. Kõigile tuleb anda samad võimalused seksuaalsest orientatsioonist olenemata. See tähendab näiteks lapsendus- ja abieluõigust.

Sugupoolte võrdõiguslikkuse seisukohast on keskse tähendusega pere- ja tööelu kokkusobitamine. Lapsevanemaks olemise kulud tuleb jagada võrdselt mõlema vanema tööandjate vahel ja isade osalust laste kasvatamises tuleb toetada näiteks ainult isale mõeldud vanemapuhkuse pikenduse abil; isadust tuleb toetada ka hooldajaõigusvaidlusi lahendades.

Palgavahede kaotamisel peab eeskuju näitama avalik sektor, sest palga suurus peab sõltuma ainult isiku tööülesandest ja -oskustest, mitte tema isiklikest omadustest nagu sugu või nahavärv. Töö nõudlikkuse hindamine on üks palgavõrdõiguslikkuse teostamise vahendeid. See ei käi ainult palga, vaid ka kutse- ja koolitusalade kohta. Senist jagunemist tuleb vähendada võrdsuskasvatuse ja soovaatenurka arvestava kutsevaliku- ja õppesuunamise [ammatinvalinta- ja opinto-ohjaus] abil.

Tegelikkus on mitmemultuuriline

Heaolu- ja võrdõiguslikkusühiskond põhineb mitmekultuurilisusel. Samuti kui kohalikud kultuurid tähendavad ka immigrantide kultuurid kultuurriigile rikkust. Mitmekultuurilisus- ja sallivuskasvatus peab olema koolisüsteemis keskses rollis: mitmekesisust tuleb õppida austama. Immigrantide kodunedes soome ühiskonnas ja koolisüsteemis tuleb nende jaoks korraldada oma keele ja kultuuri õpetus. Kultuuripoliitika abil edendatakse nii demokraatiat kui võrdõiguslikkust.

Vähemuskeeli on haridus- ja kultuuripoliitikas vaja toetada. Saamide õigused oma maale, veele ja traditsioonilistele majandusharudele tuleb kindlustada vastava seadusandlusega. Mustlaste positsiooni ja haridust tuleb parandada. Viipekeelsetele tuleb tagada piisavalt tõlketeenuseid.

Vähemuste austamine on Euroopa Liidu keskseid väärtusi, aga tegelikkuses jääb see liiga sageli sõnakõlksuks. Eri kultuuride eluviise ja majandamisviise tuleb austada. Mitmekultuurilisusele tuleb anda nii palju eluruumi, kui see on võimalik väljakujunenud heade tavade ja võrdõiguslikkuse nimel. Tuleb arendada meetmed, mille abil saaks vähemuste ja vähemuskeelte positsiooni kogu Euroopa Liidu territooriumil parandada. Kohalike kultuuride toetamine tähendab kohalikkuse põhimõtte [läheisyysperiaate] tõsiseltvõtmist. Eri paikkondades peab tulevikuski olema võimalik otsustada ise oma otsustusmehhanismide ja näiteks selle üle, kuidas sotsiaalteenused [peruspalvelut] korraldatakse.

Rohelised kaitsevad maailmavaate- ja usuvabadust. Mitmekultuurilises ühiskonnas peab riik erinevaid usulisi kogukondi kohtlema võrdselt. Rohelised hindavad erinevate kirikute tehtavat humanitaarset tööd kodu- ja välismaal. Inimestel peab olema õigus väärikalt, oma maailmavaate kohaselt surra.

Mõtle üleilmselt, tegutse kohalikult

XXI sajandi keskne poliitiline väljakutse on juhtida inimkonda globaalse turumajanduse tingimustes ühisvastutuse ja võrdõiguslikkuse poole. Elatustasemete vahe vähendamisega hoitakse ära konflikte nii riikide vahel kui sees. Nii regionaalpoliitika ja arengukoostöö kui inimõigusi, keskkonda ja demokraatiat austav kaubanduspoliitika on paratamatus. Üha olulisemaks poliitika eesmärgiks saab sobitumine Euroopa ja kogu maailma tasandile. Tegutse lokaalselt, mõtle globaalselt!

Migratsiooni põhjustesse on vaja sekkuda

Soome siseimmigratsiooni eest makstakse inimlikus mõttes liiga kõrget hinda. Inimestel peab olema võimalus saada piisavat sissetulekut ja elada hästi elukohast olenemata. Selleks on vaja aktiivset ja motiveerivat regionaalpoliitikat. Rahvuslik majanduspoliitika peab toimima nii, et töökohti tekib ka väljaspool praegusi kasvukeskusi. Kaugtöömudeleid ja neid toetavaid struktuure tuleb aktiivselt arendada. See nõuab tõhusate ja samahinnaliste infoliiklusühenduste pakkumist kõigile inimestele ja ettevõtetele elu- ja asukohast olenemata. Tuleb tagada ka maakohtade traditsiooniliste majandusharude eeltingimused.
Liikluspoliitika abil saab toetada eri paikkondade elujõudu, arendades näiteks kiiret ja odavat rongiliiklust ning ühtlast bussiliinivõrku.

Omavalitsuste ebavõrdne arengutase ja nende laialdane enesemääramisõigus on viinud kodanikele pakutavate teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse märkimisväärsete paikkondlike vahedeni. Omavalitsuste enesemääramisõigust ei tohi üldjuhul piirata, kuid riik saab soovituste abil suunata omavalitsuste teenustepakkumist. Omavalitsustele tuleb tagada majanduslikud eeldused korraldada seadusega nõutavad teenused. Halduskorralduse lähtekohaks peab olema vallaelanike õigus teenustele, mitte omavalitsusüksuste piirid. Omavalitsuste liitumist toimivaiks tervikuiks tuleb jõuliselt edendada.

Immigratsioonipoliitika väljakutseks on luua seaduslikke maale pääsemise viise peale varjupaigasüsteemi. Praktikas tähendab see tööle tulemise hõlbustamist. Euroopa Liidust on saanud kindlus, mille piiridel sureb inimesi salakaubitsejate kätte. Juhtimatu migratsioon ja müüride ehitamisele keskenduv immigratsioonipoliitika on viinud selleni, et Euroopa Liidu territooriumil elab miljoneid kodakondsuseta inimesi. Neile tuleb asukohamaal tagada õigus osaleda otsustamises ja teised põhiõigused. Inimese põhi- ja kodanikuõigused tuleb määratleda ennekõike tegeliku elukoha järgi.

Igal inimesel on õigus taotleda endale ja oma perele inimväärseid elutingimusi. Soome peab hakkama vastu võtma praegusest märkimisväärselt rohkem immigrante. Immigratsioonipoliitika ei tohi viia sellise sotsiaalselt väärastunud migratsioonini, mille puhul haritud inimesed kolivad vaestest maadest rikastesse. Soome peab võtma vastutust kanda maailma pagulaste eest ja pakkuma varjupaika praegusest rohkematele pagulastele. Paguluse põhjuseid tuleb vältida rahvusvaheliste meetmetega, seadmata samas ohtu tagakiusatavate isiklikku õigust varjupaigale. Varjupaiga taotlejaid ei tohi kohelda kurjategijatena.

EL kui vastutaja maailmas

Euroopa Liit võib rahvusvahelises poliitikas olla uute algatuste tegijana keskses rollis. Euroopa Liidu tegevus kliimaläbirääkimiste eestvedajana on näidanud, et tahtmise korral on ta selleks rolliks valmis. Rohelise poliitika eesmärgiks ongi aktiveerida Euroopa Liitu globaliseerumise suunamisel, edendades näiteks näiteks ebaterveid valuutamanipulatsioone vähendava Tobini maksu kasutuselevõttu ja maksuparadiiside lammutamist.

Euroopa Liidu tasandil tuleb luua maksustamise, sotsiaalkindlustuse ja keskkonnaseadusandluse miinimumnormid, mille abil välditakse ebatervet maksukonkurentsi. Roheline nägemus Euroopast on hajus föderatsioon [hajautettu federaatio], kus Liit on tugev tegur neis valdkondades, kus rahvusülene koostöö on vajalik. Muus osas on otsustusõigus piirkondlikul, kohalikul ja rahvusriiklikul tasandil.

Euroopa Liidu laienemine loob Euroopas stabiilsust ja rahu. Vanad ja uued liikmesmaad peavad olema võrdsed demokraatlikumalt ja avatumalt tegutsevat Euroopa Liitu ehitades.

Maailma ei tohi müüa majandusele

Globaliseerumine on muutnud riigid teineteisest varasemast sõltuvamaks. Peale majandus- ja keskkonnapoliitika nõuavad mitmed inimeste argiprobleemid globaalset käsitlemist. Majanduse juhtimatu globaliseerumine ohustab mitte ainult arengumaade võimalusi parandada kohanike elanike eluolu, vaid ka põhjamaist heaoluriiki. Ebaterve maksukonkurents riikide vahel on tekitanud surve kärpida avalikku sektorit ehk teisisõnu soomeliku võrdõiguslikkuse keskseid heaoluteenuseid. Majandus on vahend, mis peab töötama kodanike heaks. Äri pole ainus oluline asi.

Peale rahvusliku majanduspoliitika on keskseiks poliitika vahendeiks muutunud rahvusülesed majandusorganisatsioonid nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO ja Maailmapank, mille tegevust ei saa pidada demokraatlikuks. Keskkond, sotsiaalne õiglus, demokraatia ja inimõigused on väärtused, mis peavad pääsema suunama ja vajadusel ka määrama majanduslikku otsustamist. Ka sellepärast on keskse tähendusega arendada uusi rahvusüleseid koostöö ja regulatsiooni vorme ja rahvusvahelist õigussüsteemi ning tugevdada ÜRO rolli rahvusvahelises poliitikas. On oluline, et uue maailmakorra rajamisel osaleksid kõik. Äärmuslik vaesus ja kannatus on kõigi ühine probleem, mis tuleb lahendada. See eeldab ÜRO tegevuse põhjalikku uuendamist ja tõhustamist.

Tõeline dialoog tähendab valmidust ka kuulata. Kaubandusregulatsiooni eesmärgiks tuleb võtta töötajate õiguste, inimõiguste, keskkonnakaitse ja võrdõiguslikkuse edendamine kõikjal maailmas. Ebaausa konkurentsi tingimustes vabakaubandus ainult teravdab olemasolevaid probleeme. Põhiteenused ja elu põhieeldused nagu veemajandus [vesihuolto] ei kuulu vabakaubanduslepete pädevusse, vaid nende üle peab olema võimalik otsustada kohapeal. Tuleb otsida vahendeid korporatsioonide võimu piiramiseks.
Vaestel maadel peab olema võimalik arendada oma majandust kaitstud tingimustes, näiteks tõstes kodumaiste jõududega töötlusastet. Ausa kaubanduse kriteeriumeist peab tulevikus saama reegel, mitte erand. Rahvusvaheliste kaubandus- ja majandusorganisatsioonide otsustussüsteem tuleb demokratiseerida ja nood peavad tagama arengumaadele võimaluse osaleda otsustamises ning tuua oma hääl kuuldavale ilma teiste maade surveta.

Arengukoostöötoetuste maht tuleb tõsta protsendini sisemajanduse koguproduktist ja vähemalt 0,7 %-ni aastaks 2010. Soome peab edendama vaeste maade võlgade kustutamist ja suunama ressursse arengumaade haridussüsteemi arendamisse, naiste võrdõiguslikkuse edendamisse ja tervishoiu ning keskkonnakaitse tõhustamisse. Arengukoostööpoliitika abil ei ole mõttekas parandada ainult muudes poliitika sektorites tehtud vigu, vaid Soome ja Euroopa Liidu poliitika peab olema järjekindlalt arengumaade vaeste huvide kohane. Näiteks riiklikud eksporditoetused ehk maksurahadega subsideeritud ekspordikrediidid ja -garantiid peavad järgima siduvaid ja kõrgetasemelisi keskkonna- ja inimõigusnorme, selleks et kaubanduspoliitikaga ei põhjustataks probleeme, mida arengukoostööga omakorda peab parandama.

Sihiks rahu

Desarmeerimine loob pikas perspektiivis eeldusi rahuks. Maamiinide keeld [henkilömiinakielto] tuleb kehtestada kõikjal maailmas. Relvaeksport peab olema nii täpselt reguleeritud, et relvi ei satu inimõigusi rikkuvate jõudude kätte. Mida vähem maailmas relvi kasutatakse, seda parem. Euroopa Liit ei vaja oma sõjaväge, vaid peab keskenduma mitmekülgsete kriisihaldusvahendite arendamisele. Oluline on konfliktide profülaktika mitmekesiste vahenditega. Külma sõja järgses maailmas on Soome sõjalise erapooletuse põhjendused muutunud, põhimõte ise aga mitte. Soome peab jääma erapooletuks ja rõhutama oma välispoliitikas kriisihaldus-, rahukaitse- ja vahendusülesandeid. Soome peab püsima sõjaliselt väljaspool vastavaid liitusid ega pea liituma NATOga. Rahvusvahelist turvalisust üles ehitades tuleb rõhutada ja tugevdada Euroopa turvalisus- ja koostööorganisatsioonide ning ÜRO rolli.

Relvateenistus ja tsiviilteenistus peavad Soomes olema omavahel võrdsed valikud. Neil peab olema sama keskmine pikkus ja teenistuse läbimine tuleb teha võimalikuks ka väljaspool Soomet näiteks arengukoostöö raames. Relvitut ja tsiviilteenistust tuleb arendada nii, et see vastaks praegusest paremini normaal- ja erandolukordade pääste- ja rahvakaitsevajadustele. Sõjaväeteenistusest keeldujaid tuleb kohelda võrdselt nende usulisest, eetilisest või must taustast olenemata. Sõjaväeteenistusest keeldumisse tuleb suhtuda sallivalt ka erandoludes, sest ühiskonna toimimiseks sellistes oludes on vaja muudki kui relvajõude. Tsiviilteenistuskohtade arvu tuleb suurendada, muuhulgas makstes tsiviilteenistujate korterikulud riigikassast.

Relva- ja narkokaubanduse ning naiste- ja lastekaubandusega tegelevate kuritegelike organisatsioonide tegutsemiseeldusi tuleb vähendada näiteks pangasaladusnõuete leevendamise ja maksuparadiiside lammutamise teel. Kodanikuõiguste piiramine ei ole õige tee. Naistekaubanduse ohvreile tuleb tagada turvalised tingimused abi taotlemiseks ilma maalt väljasaatmisohuta. Surmanuhtlus tuleb kaotada kõikjal maailmas. Tuleb sihiteadlikult võidelda lapstööjõu, piinamise, diskrimineerimise ja tsiviilelanike suhtes toimepandava vägivalla vastu. Soome on statistika järgi Euroopa vägivaldseim maa, nii et need probleemid puutuvad ka meisse. Põhjusi tuleb analüüsida ja otsida olukorra muutmiseks vahendeid.

Rohelise poliitika väljakutseks on esitada jätkuvalt konkreetseid ja julgeid algatusi, olgu siis küsimus uutes keskkonnapoliitilistes innovatsioonides, osalusdemokraatia parandamises või sotsiaalselt õiglasemas kaubanduspoliitikas. Avatus uutele mõtetele ja erakonnasisene demokraatia on vahendid avastamaks nõrku signaale, millest võivad areneda lahendused ka tuleviku probleemidele. Maailm muutub, sest seda muudetakse.